Reisile-reisile: ootab Ahvenamaa

Esimene reisiärevus on nüüdseks taandunud, kiirkeedunuudlid ostetud, head veneaegsed kiirkeetjad üle vaadatud, kõigeks peab ju valmis olema...Kes kord reisipisikust nakatunud, sellest naljalt lahti ei saa ja maailm on ju lahti... kui ainult seda vastikut keelebarjääri ei oleks. Mõnele kõrgele, teisele olematu. Suvi on lahkelt oma ukse avanud ja tervitab sumedalt. Elu tuleks osata rohkem hinnata ja kõike, mis seal sees. Kuigi vahel tundub kõik üsna mõttetu...ikka see sünd ja surm, igapäevane raha tagaajamine ehk kopikakorjamine, mis nüüd asendub (euro)senditamisega. Ja suvi möödub nii kiiresti...

Täna on siis pidulikum reedeõhtu.

Pojengivarred pihku ja vaatama, mis toimub. Ikka tähtis sündmus kohalikul tasandil-taas üks lend noori läheb lendu. Kas nad ka Sind kunagi meenutavad, on kahtlasevõitu. Juba liiga suur on vanusevahe. Aga huvitav ikka.

Jaanipäevaeelne

Tõesti, varsti on jaanipäev käes. Kahju on , et suvi taas sügise poole lippama hakkab. Niikaua on asi uus ja värske. Aga ka küpsusel on oma võlu. Kuni taas koltund lehekesed tuules lendlevad.

Oli teisigi meeleolukaid paiku...

Tõesti kaunis päev...ootan juba, millal ise varbad Kuremaa järve saan pista...

Kaunis Vooremaa

Mõni aeg tagasi oli au külastada Jõgeva valla kauneid paiku : Kuremaa, Siimusti, Paduvere. Maa õitses, oli kevade ilusaim aeg. Eksmaavanem pakkus omaküpsetatud pekileiba, mis viis keele alla.

No nii, nüüd on siis aeg blogida, suvi käes ja vabadus? samuti. Küsimus ainult , et milleks....